Lisaks gaasilistele saasteainetele reostavad keskkonda ka peenosakesed. Need erineva koostise ja suurusega osakesed on kas tahkes, vedelas või aerosoolses olekus. Kutsutakse kas aerosoolideks või ujuvaks tolmuks, aga neid tuntakse kõige paremini tahkete osakeste PM ( particulate matter ) nime all.
Peenosakesed liigitatakse kõige sagedamini nende aerodünaamilise läbimõõdu alusel. Tolmuosakeste läbimõõt on kerakujulise osakese läbimõõt, mis näitab atmosfääris sama käitumist nagu tolmuosake (millel ei pruugi olla kerakuju). Õhukvaliteedi probleemide esinemisel on tahketel osakestel suur roll.
Tahked osakesed - PM2.5 ja PM10, on osakeste fraktsioon, mille aerodünaamiline läbimõõt on väiksem kui 2.5 µm ja 10 ( 1 µm = 1 miljondik meetrit)
Võrdluseks - inimese juuste keskmine läbimõõt on 50-70 µm
Palja silmaga on tuvastatav osakeste suurus üle 7 µm (mikromeetri). Tulekahjust eralduvaid nähtavaid osakesi nimetatakse suitsuks. Nähtamatuid osakesi nimetatakse tavaliselt gaasiks või aurudeks.
Suuremad osakesed satuvad pärast atmosfääri paiskumist kiiresti gravitatsiooni mõju alla ning vihm peseb nad minema. Seevastu peenemad osakesed võivad atmosfääris püsida tunduvalt kauem - paarist päevast mõne nädalani.See soodustab nende lendumist pikematele vahemaadele ning pikem õhus püsimine põhjustab nii koostisosade, kui osakeste omaduste muutumise.
Peenosakestest ehk ohtlikumad veel on lenduvad orgaanilised ühendid, mida rahvusvaheliselt kutsutakse nimega TVOC ( total volatile organic compound)
Levinumad VOC ´id on metaan, aldehüüdid, ketoonid jt.